Pikk tööpäev. Palju uudiseid. Maailm vaja parandada. Selge - vaja süüa teha. Poest läbi, kaks punast veini ning söögi varuosad kaasa ning kokkama. Kaks punast veini on loogiline valik - üks söögi tegemiseks, teine söögi kõrvale.
Söögiks sedakorda lõhe (veider, et taaskord kala ekraanile sattunud).
Lõhe on üks igati tänuväärne loom - valmib soovi korral suht kiiresti. Isegi kiiremini kui näiteks keedekartul.
Aga projekt sedakorda äärmiselt lihtne. Isegi nii lihtne, et ühtegi fotosüüdistust ei jäänud. Tuleb võtta üks terve lõhe, pea ja saba otsast ära lõigata ning need järgmiseks päevaks supi jaoks kõrvale panna. Seejärel lõigata kuni selgrooni kõhu poolt lahi ning painutada ahjupannile selili "tiivad laiali". Sisepinnale paras törts sidrunimahla ning maitse jagu maitseaineid ning siis sobilik ports teralist kohupiima peale. Võib veel teha majoneesitriibud kah peale. Ahi 200-le ning paarikümneks minutiks kala kuuma. Kui hakkab valmis saama, siis tuleb paar keedetud muna viiludeks lõigata ning panna need pealmiseks kihiks. Sinna otsa veel riivitud juustu ning sobilikku rohelist ning tagasi kuuma, soovitavalt pealtkuumusega kergelt pruunistuma.
Tea kas oli see siis ajendet kahest veinist, suurest näljast või meeldivast seltskonnast, aga igatahes maitses päris heaste. Selline muhe kiirtoit.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Tervitused!
Sattusin su blogisse puht-juhusliselt ja tekste lugenuna tekkis mul vastupandamatu soov siinkohal üles tähendada oma eilne kokanduslik saavutus.
Nimetagem mu kulinaarset teostust "Munadega Forelliks Neljale"
Koostisosised:
• ca kilone värske vikerforell (mitte Selveri korduvtapetud lõhe)
• neli muna
• piima nii unbes kaks klaasitäit
• teelusikatäis jahvatatud sinepiseemneid
• sidrunipipart
• meresoola (kindlasti meresoola, sest forell on mereeluk ju)
• värsket tilli
• Weroli uudset võimaitselist rapsiõli üks paras sortsakas (või täiesti tavalist taluvõid - tegelt on õli parem, sest selle lõhn ja maitse ei kao küpsetamise käigus)
• saaremaine suitsutet kadakajuust
Instrumentaalsest osast soovitan keraamilist kaanega küpsetuspotti - küpsetab ühtlasemalt.
Tehnoloogia:
Eemalda kalalt rasvased kõhuääred, pea ja saba, mis järgmisel päeval kenasti supi sisse kõlbavad. Lõika kala viiesentimeetristeks steikideks, riputa maitse järgi jahvatatud meresoolaga üle ja pane tunnikeseks külmikusse tõmbama, sest siis jaotub sool kalas ühtlasemalt.
Siis sega kokku segu munadest ja piimast ning sega segusse parajalt soola, teelusikatäis jahvatatud sinepiseemneid ja tsipake sidrunipipart. Lase segul kah tõmmata, sest siis saad sinepiseemnete efekti täiuslikumalt kätte.
Kui tund täis, määri küpsetusnõu seest selle võimaitselise õliga ja lao kalalõigud õhuvahesid jättes nõu põhja ning puista üle värskelt hakitud tilliga (tilliga ära üle pinguta, sest see tapab suurtes kogustes kala maitse). Siis kalla kalatükkide vahele sortsakas õli. Seejärel kalla muna ja piima segu kala üle nii et kataks. Kõigepeale lao üliõhukesed kadakajuustu viilakad.
Nüüd pista kogu kupatus ahju, mis eelnevalt 180 kraadi juurde kuumutatud on.
15 minuti möödumisel täheldad, et küpsetis hakkab pealtpoolt kuldpruuniks muutuma. Siis pane potile kaan peale ja lase roal veel oma 5-7 minutit küpseda.
Ja valmis see söögindus ongi!
Juurde serveeri veel mundriga küpsetatud kartulilohukesi ja maitsemeelele sobilikku veini ja rahule jääb su oma ning su semude maitsemeel ja kõht.
Proovi ja sa ei kahjatse mitte!
Tervitades,
AS
Pean ära proovima. Tänan soovituse eest!
T: Joff
Pisike vihje veel.
Forelli eelistan lõhele väga kindlatel põhjustel:
1. forellil on soomused pisemad ja hauduvad igasugusel termilisel töötlusel söödavateks ja limast põhjalikult puhastamata kalanahk annab roale suurema osa kala maitsest.
2. eestimaine forell on alati värskem ja vähem rasvane kui norra lõhe või norra forell. Norra kala on tihtipeale nn. korduvalt tapetud e. tapetud, siis jahutatud, alajahutatud (peaaegu 0 kraadi juurde) või koguni külmutatud ja seejärel üles sulatatud.
3. vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) liha on õrnem kui lõhel (Salmo salar). Veel kehtib forelli puhul tõsiasi, et mida väikesem seda vähem rasva kõhuäärtes ja seda maitsvam (terve Lääne-Euroopa sööb vaid 300-400 grammist portsion-forelli - ainult põhjamaades on moes suur punane kala).
Parim eestimaine forell on kas otse kasvandusest või otse RIMI akvaariumist. Härjanurme forell on üks parimaid. Pärispea forell on lihtsalt parim, sest kasvab merevees, kuid seda saab osta vaid Loksa tagant Pärispea kasvandusest enesest. Roosna-Alliku kalakasvatuse forellist hoia kui tulekahjust - nende kalal on suviti nii kõva muda maitse, et seda ei peida mingi tilliga.
Ja minu retseptile veel pisut variatsiooniks:
Eelmistel kordadel olen sinepijahu asemel pannud muna-piima segusse sortsaka majoneesi või ketshupit - mõlemaga tuli väga omapärane resultaat, aga sinepijahu andis neist parima tulemi.
Igatahes on heameel tõdeda, et toredate loomaarstide hulgas on kokkamishuvilisi ja et meie, mehed, oleme ikkagi parimad kokad!
Kui sul peaks tekkima isu forelli või teiste kultuurkalade kohta enam infi saada, siis olen saadaval aadressil muuseas5@hot.ee. Ma pean ennast inimeseks, kes teab mõndagi rohkem kui keskmine eestlane nii forellist, lõhest, tuurast, sägast ja teistest kasvatatavatest kalaliikidest.
Tervitustega,
AS
Post a Comment