21-01-2006 Goretexi ja Rebelli köök

Paar korda olin vahepeal veel kokanud, kuid ei tulnud toona veel seda inspiratsioonikildu peale, et suruks asja internetti. Nüüd, otsides pilte arvutit pidi taga, tuli välja kurb tõsiasi, et ega ikka nii kerge see ülesanne minu arvutis valitsevat segadust arvestades ei olegi. Nimelt olin pannud nimetet pildid kuskile kindlasse kataloogi, kuid selle kataloogi asukohast pole enam vähimatki aimu. Seega üritan tulevikus olla usinam ning teha vajalikud protseduurid ära peatselt - st. lähihetkedel peale kokkamist, mil veel mäletan, et mida sai kokku segatud.
Niisiis, to cut the long story short, tuli eile tore mõte kokata Goretexi köögis. Plaan tavaline - vein, söök, lauamängud. Kuna peakokk avaldas soovi ise põhirooga valmistada, siis jäi minu osaks magustoit. Magustoidu rindel ei tunne ma end kuigivõrd kindlalt, seega tuli inspiratsiooni ammutada taas kord kõhutundest. Kõhutunne ütles, et magustoit peaks olema mandlikook vanillikastmega. Ja mul polnud kõige õrnemat aimu, kuidas ühte või teist teha. Kiire tehniline päring internetti, kamaluga oma kõhutunnet sekka ja saigi valmis mõttekäik. Poest läbi ning Kosele.
Vajaminevad toiduosised: 6 muna, 1 piim, suhkur, vanillisuhkur, kartulitärklis, 100 g mandlilaaste, 100 g kookoslaaste, jahu, küpsetuspulber, 1 sidrun (tegelikult vaja küll ainult selle koort)
Töökäik - seni kuni Goretex, Chef de Cuisine, mürgeldab lõhega, keda ta üritab vaatamata viimase gigantsetele mõõtmetele ühes tükis ahju ajada, tuleb valmis teha vanillikaste. See osutub ootamatult lihtsaks:
1 muna, pint piima (4 dl), törts tärklist (2 tl), tsima suhkrut (2 sl) potti kokku segada ning vaiksel tulel, keemise lähedal hautada, kuni pakseneb sobivaks. Siis vette jahtuma ning kui sobivalt jahtunud, siis juurde veel tsimaruke (1 sl) vanillisuhkrut ning kräba värsket hakitud piparmünti. Valmis! ja jahtuma kõrvaltuppa. Oluline, et kass ei oleks kõrvaltoas.
Kuni Goreka lõhe ahjus koorekastmes suplemas ning jäneseeine aurupotis, on sobilik rüübata mõõdukais kvantides maitsvat Sloveenia punaveini, mis oma hapuka maitsebuketi tõttu soosib suuremate lonksude võtmist. Kui lonks saadetud seedekulglasse seiklema, siis sobilik segada valmis kook. Ja vot kookide tegemisse suhtun ma suure respektiga. Jätad ju lõpeks valmissegatud taigna kõrge temperatuuri meelevalda ning sul pole vähimatki kontrolli nende protsesside üle, mis leiavad aset suletud ahjuluugi taga.
Koogitaigna segamine käis ka sedavõrd lihtsalt, et võis vaid oodata, mis hetkel protsessis mõni tõsisem tagasilöök aset leiab ning köögiabitööjõud Rebelli näol peab sügavkülmast võtma maasikad sulama, et oleks vähemalt midagi magusat, millega raisku läinud kooki asendada.
Protsess ise: pool pinti suhkrut (200 g) ja 4 muna kaussi. Sel hetkel kui oled viimase muna lahti löönud, tuleb järsku meelde, et plaanisid kasutada fariini. Ja kuivõrd päästa enam ei saa, siis paned lihtsalt veidi ka fariini sekka. Värv muutub sellest küll enam kui ebaesteetiliseks. A' las ta olla peale. Kui munad magusaks hõõrutud, siis lisaks mandli ja kookoselaastud, törts küpsetuspulbrit (2 tl), rammus tsima jahu (3 sl), sidrun riiviga alasti ning kogu ködi kokku segada.
Selle ajaga on juba lõhe läinud sedavõrd suureks, et vajab ahjust eemaldamist ning köögiabiline katab laua. Kuivõrd loodus tühja ahju ei salli, siis ongi sobilik keerata ahi pisut jahedamaks (175) ning kallata tainas Valukini poolt oskuslikult äravõitud taignavormi ning ahju ajada. Söömise ajaga (40 min) ongi kook valmis.
Ja oluline roll nii söömise kui ka lauamängude juures on seltskonnal. Kelleks sedakorda olid:
Goretex "Chef de Cuisine", Rebell "Köögiabitööjõud", Liisa "Valukin", Merlin ja Andre. Ning ka siinkõneleja. Vähemalt 18 tundi peale söömist ei ole kedagi kiirabisse viidud. Hea seegi.